Psühholoogia uurimismeetodid

Psühholoogia eesmärk on uurida inimest ja tema käitumist teaduslikult, st andmete kogumisel tuleb arvestada teatud kindlaid reegleid ja nõudeid.

Uurimismeetod - spetsiaalne menetlus, mida kasutatakse psühholoogilises uurimustöös ja mille abil kogutakse andmeid. Meetod peab võimaldama koguda usaldusväärseid, objektiivseid ja üldistatavaid andmeid.

Psühholoogias kasutatakse põhiliselt 3 liiki meetodeid:

  1. Kirjeldavad
  2. Korrelatiivsed
  3. Eksperimentaalsed

Uurimise eetika

Katseisikute kaitseks on välja töötatud eetikanormid, mida tuleb psühholoogilises uurimises arvestada:

  1. Uurimuses osalemine peab olema vabatahtlik. Osalejal on õigus igal hetkel osalemine katkestada.
  2. Uurimuse käigus ei tohi osalejale tekitada psüühilist või füüsilist kahju.
  3. Osalejale peab andma tõese info uurimuse eesmärgist, tulemustest, võimalikest kõrvalmõjudest jne. Inimene annab informeeritud nõusoleku - teab, milles osaleb.
  4. Osalejale tuleb tagada konfidentsiaalsus. Üksikisiku andmeid ei tohi avalikustada ilma isiku nõusolekuta.

Üks palju kõneainet pakkunud eksperiment on Milgrami kuulekusekatse.
Katseisikule öeldi, et uuritakse karistuse mõju õppimisele. Pidi andma teisele osalejale valede vastuste eest elektrilööke, mis kord-korralt tugevnesid. Vaatamata teise osaleja protestidele ja valuhäälitsustele nõuti jätkamist. Tegelikult uuriti kuulekust. Teine osaleja oli katsest teadlik, päriselt elektrilööke ei saanud, vaid näitles.

Vastuolu: uurimuse eesmärk - eetika.

iDevide ikoon Mõtisklus
Kas ja mil määral on teaduse huvides eetikanormide rikkumine õigustatud?

Creative Commonsi litsents
Autori Anu Leuska teos pealkirjaga Arengupsühholoogia on kaitstud litsentsiga Creative Commonsi Attribution-NonCommercial-ShareAlike 3.0 Unported litsents.