Varane lapseiga

Arenguülesanded 2. eluaastal:

  • Sõltumatus vs häbelikkus (Erikson)
  • Enesekontroll
  • Kontroll keskkonna üle
  • Aktiivne liikumine
  • Keele omandamine
  • Mäng ja fantaasia


Arenguülesanded 3-6. eluaastal:

  • Eeloperatsionaalne mõtlemine (märgiline tegevus, egotsentrism) (Piaget)
  • Initsiatiivi kujunemine (Erikson)
  • Soorolli omandamine
  • Kõlbelise arengu prekonventsionaalne faas (Kohlberg)
  • Positiivse enesehinnangu kujunemine
  • Rollimängud eakaaslastega
  • Stabiilne mina-pilt


Füüsiline ja motoorne areng
1. eluaasta lõpuks on lapsel umbes 3x sünnikaal ja kasv +25cm. 2 eluaasta lõpuks 2x sünnikasv. Pea suurus kogu kehast on 2-aastasel u 25%, 5-aastasel u 16%.
Laps käib 10-14-kuuselt, ehitab torni 12-16-kuuselt (koordinatsioon areneb), läheb trepist üles 14-20-kuuselt. 1,5-a laps käib ja jookseb kindlalt, 2-a käib trepist üles-alla, hüppab koha peal, joonistab, sõidab 3-rattalise jalgrattaga, sööb iseseisvalt, käib potil.
Motoorne areng täiustub pidevalt, oluliselt paraneb liigutuste koordinatsioon ja tasakaal. Liigutused arenevad mängu ja harjutamise käigus. 4-5. eluaastaks toimub suurte motoorsete liigutuste areng (käed, jalad). Laps omandab uusi tegevusi - ühel jalal hüppamine, joonistamine, kirjutamine, kingapaelte sidumine, nööpide kinnipanemine, jalgrattasõit jm. Pidevalt areneb peenmotoorika (sõrmede liigutused), kontroll saavutatakse u 12. eluaastaks. Täiustub silma ja käe koostöö (kujundite joonistamine), mis paneb aluse kirjutamisoskusele.

Kognitiivne areng
Piaget järgi 2-7a - eeloperatsionaalne periood, mil tekib sümbolite kasutamine esemete ja nähtuste tähistamiseks (sõnad). Laps on võimeline rääkima asjadest, mida ta hetkel ei taju (nt räägib koerast, keda nägi eile). Laps imiteerib palju (loomi, teisi inimesi). Jäljendamine - 2.eluaastal jäljendavad lapsed täiskasvanute tegevusi (nt "loevad" raamatut). Jäljendamist peetakse oluliseks lapse suhtlemisoskuste kujunemisel. Kui laps ei jäljenda, saab täiskasvanu teda selleks suunata.

2. ea lõpuks tekib arusaam esemete jäävusest - kui ese peidetakse lapse nähes ära, hakkab ta seda otsima. Perioodi lõpul (6-7a) tekib arvu jäävuse mõiste (arvutamine).
Uudishimu - laps tunneb huvi kõige uue vastu, seda huvi tuleb toetada. Ohtlikud asjad panna ära, et keelde poleks liiga palju.

Egotsentrism - laps hindab kõike enda seisukohast (nt peitusemäng). Ka kõne on egotsentriline - last ei huvita, kas keegi teda kuulab. Räägib teistega koos, ei suuda oodata oma korda ega teisi hästi kuulata.
Lapse arenguks on väga oluline suhtlemine teiste lastega.

Lastele on omane animism - elututele asjadele elusate asjade omaduste omistamine. Piaget' näited:
Küsimus: Kas tuul saab midagi tunda?
Vastus: Jaa.
K: Miks?
V: Sellepärast, et ta puhub.
K: Kas vesi saab midagi tunda?
V: Jaa.
K: Miks?
V: Sellepärast, et ta voolab.
K: Mida teeb päike, kui taevas on pilves ja vihma sajab?
V: Ta läheb ära, sest väljas on halb ilm.
K: Miks?
V: Sest ta ei taha vihma käes olla.

Kõne areng
Aktiivne sõnavara - sõnad, mida laps kasutab (20-30 sõna)
Passiivne sõnavara - sõnad/väljendid, millest laps aru saab (mitmeid kordi suurem kui aktiivne sõnavara)

1-a - ühesõnaliste lausete periood. Sõna tähendus on laiem kui täiskasvanute jaoks (nt sõna vann)
1,5-a - kahesõnaliste lausete periood (telegrammistiil)
2-a - 2-3-sõnalised laused. Kõne kohandub üha rohkem keele grammatikale. Vead on loomulikud (nt sidu paelad kinni). Oskab vastata küsimustele kes?, kus?, jah-ei küsimustele.
4-a - 4-5-sõnalised laused. Sõnavaras u 5000 sõna. 4-5-a lapse kõne meenutab täiskasvanu kõnet.
6-a lapse sõnavaras kuni 15000 sõna.

Ülegenereerimine - 3-4-a laps hakkab tegema vigu erandlikes sõnades, mida ta enne õigesti ütles, sest hakkab kasutama üldisi reegleid ka nende kohta
Nt minema - ma minen, isa tulis koju, sidu paelad kinni

Laste joonistused

  1. Kritseldused (18-30 elukuu)
    jooned
    lihtsad kujundid - ruudud, ringid, ristid, päikest meenutavad kujundid jm
  2. Objektide kujutised (alates 3.ea)
    peajalgsed - ring pea jaoks, millest lähtuvad jooned käte ja jalgade jaoks, täpid silmade ja nina kujutamiseks. Inimeste ja loomade joonistamisel

Luquet (1927) laste joonistuste staadiumid:

  • Juhuslik realism (kritseldused)
  • Intellektuaalne realism (objektide kujutamine sümbolite abil) - laps joonistab seda, mida ta teab)
  • Visuaalne realism - 3D objektide kujutamine 2D pinnal

Psühhosotsiaalne areng
Eriksoni järgi: autonoomia vs häbitunde kujunemine (1-3 a). Laps hakkab üha rohkem ise tegutsema. Jõukohaste ülesannete lahendamine suurendab lapse iseseisvust ja eneseusaldust. Laps vajab vanemate toetust, abi ja kiitust. Laitmine, halvustamine, liiga rasked ülesanded ja suured nõudmised tekitavad lapses häbi ja oma võimetes kahtlemist. Laps hakkab aru saama, et ta ei suuda veel paljut, tahaks rohkem. Vanematel oluline rõhutada, mida laps suudab. Nt potil käimise õppimine.
Laps peab saama rohkem vabadust, kuid piirid peavad püsima (lasta lapsel ohutus kohas vabalt tegutseda)

Eriksoni järgi: initsiatiiv vs süütunde kujunemine (4-6 a). Laps areneb kiiresti füüsiliselt ja vaimselt. Ta tahab palju tegutseda, proovida, teada saada, ise teha. Kui vanemad toetavad lapse tegutsemist ja vastavad tema küsimustele, areneb lapse algatusvõime ja eneseusk. Laps tahab ja julgeb tegutseda. Kui vanemad halvustavad, süüdistavad, tõrjuvad - tekib lapses süütunne. Laps on arg, kohmetu, pinges, suhtleb eakaaslastega vähe, ei julge algatada suhtlemist täiskasvanuga.
2-5-aastased esitavad väga palju küsimusi (sh miks-küsimusi). Oluline on täiskasvanu valmisolek vastamiseks. Ideaalis peaksid kõik küsimused saama vastused, kui mitte kohe, siis võimalusel hiljem.
Initsiatiivi märgid (Eriksoni järgi):

  • Aktiivsus, laps liigub palju ruumis
  • Liidriomadused

Süütunde märgid:

  • Kohmetus
  • Ei algata suhtlemist täiskasvanuga
  • Vähene seltsivus eakaaslastega
  • Üldine pingul- ja valvelolek
  • Käitumuslik väljend - vajadus varjata oma nägu

Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma keskpunkt. Suhted eakaaslastega tihenevad, tekivad sõbrad (mittepüsivad - ühel päeval üks sõber, teisel teine). Suureneb verbaalne suhtlemine. Oluline lapse arengus on mäng - oma reeglite ja piiridega (rollimängud, fantaasiamängud) ning osalemine mängudes eakaaslastega.
Tekib sooidentiteet, ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema).

Sotsiaalne ja emotsionaalne areng
Kuni 2-a laste puhul otsene vajadus teiste lastega suhelda puudub. Alates 3.eluaastast ei piisa lapsele enam suhtlemisest täiskasvanutega. Tihenevad suhted eakaaslastega, see aitab kaasa koostööoskuste kujunemisele, enesekindluse arengule jne. Kui lapsel on eelkoolieas vähe suhtlemist eakaaslastega, võib ta muutuda hiljem tõrjutuks.
Märgatav armukadedus ja rivaalitsemine - nooremate õdede-vendade suhtes, ka ema-isa suhtes (nt laps segab vahele, kui ema-isa kallistavad).

Sõprus
3-4-a - oluline, mis sõbral on (nt mänguasjad)
4-5-a - muutub oluliseks see, mida sõber teeb (kuidas käitub).
6-a - olulised sõbra iseloomuomadused

Kujunevad rollid grupis:
Liidrid - hea turvaline suhe vanematega, rohkem julgust sõprade otsimisel, adekvaatne enesehinnang
Tõrjutud - väga agressiivsed või teistest erinevad lapsed
Isoleeritud - väga arglikud, ei julge sõpru otsida, keda ei julgustata, mitteturvaline suhe vanematega

Areneb eneseteadvus, laps õpib ennast muust maailmast eristama. Selle väljund on see, et u 2-a laps hakkab rääkima mina-vormis (nt: Ma lähen tuttu, enne nt: Mari läheb tuttu).

Negativismiperiood 2-3-a - EI esimese reaktsioonina. Isiksuse arengu seisukohalt väga oluline, et kujuneks välja oskus ei öelda ja teha valikuid. Kuidas sellest üle saada:

  • Pakkuda lapsele valikuvõimalusi
  • Kannatlikkus

Empaatiavõime areng - areneb lapse arusaamine teiste inimeste tunnetest, et teine on vahel kurb, vihane vm. Lohutamine (nt pakub oma mänguasju). Empaatiavõime areneb suuresti eeskuju kaudu, kui lapsel on hooliv keskkond.

Mäng
Mäng - kaasasündinud vahend eluks vajalike oskuste harjutamiseks (Groos, 1901)
Mäng - nauditav vabatahtlik tegevus, mis sisaldab palju kordusi ja variatsioone, kui laps selle kaudu käitumisvõimaluste piire uurib. Mäng on enamasti orienteeritud tegelikkusele (võimaldab vajalikke oskusi turvalistes tingimustes harjutada. Mäng on lapse põhitegevus eelkoolieas. Mäng võib olla:

  • Individuaalne vs seltskondlik
  • Elutute asjade vs suhete uurimiseks
  • Spontaanne vs reeglitel põhinev

2-3 a - paralleelne mäng - lapsed istuvad lähestikku, igaüks mängib omaette
3-4 a - assotsiatiivne mäng - mängivad koos, kas kumbki oma või kordamööda ühe asjaga
4-5 a - kooperatiivne mäng - rollimängud

  • Mänguasjadega mängimine (lemmikmänguasjad)
  • Sümboolne e rollimäng (arst, õpetaja) - lapsed lepivad omavahel rollid kokku. Rollimäng on arenguliselt väga oluline - lapsed õpivad tundma täiskasvanute maailma, areneb loovus, enesekindlus, suhtlemisoskus jm
  • Keeleline mäng - riimide tekitamine, luuletused, jutukesed

Mängul on oluline roll mitte ainult intellektuaalses, vaid ka emotsionaalses arengus. Paljudel lastel on lemmik-mänguloom (ese), millesse nad on eriliselt kiindunud. Psühhoanalüütikute termin nende esemete kohta: siirdeobjektid - on lapse jaoks sillaks ema ja imiku vahelise tiheda füüsilise kontakti ning väikelapse autonoomsuse suurenemisega kaasneva emast eemaldumise vahel. Lemmikesemed on mingil määral ema asendajad lapse jaoks.

Agressiivsus
Eriti märgatav vanuses 2,5-4 a. Mingil määral on agressiivsus selles vanuses loomulik. Tihti on agressiivsed lapsed muidu seltsivad, avatud, head suhtlejad. Sel juhul väheneb agressiivsus tunduvalt 4,5-5-aastaselt, sest lapsed õpivad ennast teisiti kehtestama. Agressiivsuse väljundid:

  • Löömine (käega või asjaga)
  • Hammustamine
  • Verbaalne (norimine)
  • Teiste asjade võtmine jm

Sooidentsuse areng
2-a teeb vahet mehe ja naise vahel, 3-a eristab pildilt. Käitumise erinevused hakkavad ilmnema 2. eluaastal. 3-4 ea-l hakkavad eristuma nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Võimalikud põhjused: Füsioloogilised erinevused, kasvatuse erinevus (mänguasjad, toa sisustus, värvid) jm

Freudi järgi falloslik periood (3-6/7a). Tüdrukutel peenisekadedus, poistel kastratsioonihirm
Oidipuse kompleks - isa on pojale konkurent
Elektra kompleks - ema on tütrele konkurent

 

iDevide ikoon Mõtisklus
Agressiivsus sõltub suuresti sellest, kuidas teised sellele reageerivad. Kui laps saavutab agressiivsuse abil oma eesmärgi, hakkab ta agressiivset käitumist tõenäoliselt kordama. Täiskasvanud kinnitavad tihti oma käitumisega lapse agressiivsust. Kuidas?

Creative Commonsi litsents
Autori Anu Leuska teos pealkirjaga Arengupsühholoogia on kaitstud litsentsiga Creative Commonsi Attribution-NonCommercial-ShareAlike 3.0 Unported litsents.