Ametijuhendi olemus

Ametijuhendid põhinevad objektiivsel informatsioonil, mis saadakse töö analüüsi, tööülesannete täitmiseks vajalike kompetentside - teadmiste, oskuste ja kogemuste ning organisatsiooni vajaduste määratlemise kaudu.

Ametijuhendid toovad selgelt välja ja kirjeldavad tööga seotud eriomast vastutust. Nad võivad sisaldada endas ka informatsiooni töötingimustest, kasutatavatest töövahenditest, -seadmetest, vajalikest teadmistest ja oskustest ning seostest teiste ametikohtadega.

Eestis kehtiv Töölepingu seadus ei kohusta tööandjat ametijuhendit koostama. TLS (kehtiv alates 01.07.2009) paragrahv 5 lõige 1 punkt 3 kohaselt peab töölepingu kirjalikus dokumendis sisalduma vähemalt tööülesannete kirjeldus. Seega on nõutav, et põhilised tööülesanded (töö sisu) oleks kirjeldatud. Eestis on omaks võetud rahvusvaheline norm - koostada eraldi ametijuhend, mis on üldjuhul töölepingu lisaks ning mis katab TLS tulenevad nõuded tööülesannete kirjeldamise osas.

Ametijuhend töölepingu lisana tagab, et töötaja saab aru oma ametikohustustest ja on seda juriidiliselt korrektsel viisil aktsepteerinud.

Avaliku teenistuse seadus (edaspidi ATS) ei määratle ka ametijuhendi mõistet, kuigi käsitab teda ühe õigusaktina, millega määratakse kindlaks avaliku teenistuja teenistuskohustused (ATS § 59 lg 1). Samas ütleb selle paragrahvi lg 1¹ sõnaselgelt, et ametijuhendit võib muuta ilma teenistuja nõusolekuta, kui ei muutu ametikoha eesmärk, põhifunktsioon(id), nõutav erialane ettevalmistus ega teenistuja palk ja ametniku ülesannete maht oluliselt ei suurene. Järelikult ei ole teistsugusele seisukohale asumine põhjendatud ka töölepingu alusel töötajate ameti- ehk tööjuhenditesse muudatuste tegemise suhtes.

Seega tähendab eelöeldu seda, et tööandja võib töölepingu alusel töötaja ameti- ehk tööjuhendisse teha muudatusi, kui ei muutu töötaja tööfunktsioon (töö laad ja keerukuseaste), nõutav erialane ettevalmistus, töötaja keskmine palk ja oluliselt ei suurene töötaja tööülesannete maht, kui nimetatud juhend ei ole võetud lisana töölepingusse. Sellest tulenevalt ei ole tööandjal mõistlik enesepiirangut ratsionaalse töökorralduse seisukohalt kehtestada.

Oleks vajalik sätestada seaduse tasemel ameti- ehk tööjuhendi mõiste, selle juhendi kehtestamise ja muutmise kord, et lõpetada aastaid kestnud arusaamatused selle juhendi kui ettevõtte- (asutuse-)sisese õigusakti osas.

Kuna ametijuhend pole sätestatud seaduse tasemel, on küsitav ka sotsiaalministri 17.veebruari 2005.a. määruse "Apteegiteenuse osutamise tingimused ja kord" §-s 10 lg 4 sisalduv säte, et igal apteegis töötaval isikul peab olema ametijuhend (RTL 22.02.2005, 22, 305).
Parimad ametijuhendid on need, mida muudetakse koheselt vastavalt töökohustuste muutumisele. Parimad ametijuhendid ei piira töötajaid, vaid pigem toetavad nende püüdlusi saada kogemusi, suurendada nende oskusi ja arendada nende võimet panustada organisatsioonile.

Creative Commons License
Ametijuhendi koostamine by Heve Kirikal is licensed under a Creative Commons Attribution-Noncommercial-No Derivative Works 3.0 Unported License.