Vajaduspõhine õppetoetus 2019-02-28T09:10:50+00:00

Vajaduspõhine õppetoetus üliõpilastele

Vajaduspõhine õppetoetus on riiklik õppetoetus, mis toetab majanduslikult ebasoodsas olukorras üliõpilaste ligipääsu kõrgharidusele, nende edukaid õpinguid ja õppekava nominaalkestusega läbimist. Kehtestatud õppetoetuste ja õppelaenu seadusega. Toetust saavad LVRKK üliõpilased taotleda sügissemestriks alates
5. septembrist ja kevadsemestriks alates 5. veebruarist.

Alates 2016/2017. õppeaastast saavad vajaduspõhist eritoetust taotleda ka üliõpilased, kes immatrikuleeriti enne 2013/2014. õppeaastat.

  • Toetuse taotlemise, määramise ning maksmisega seonduvat korraldab Haridus- ja Teadusministeerium (HTM). Seega, erinevalt praegusest süsteemist ei eraldata vajaduspõhise õppetoetuse raha selle jagamise korraldamiseks kõrgkoolile;
  • Vajaduspõhist õppetoetust on võimalik taotleda kohe õpingute alustamisel alates esimese semestri algusest;
  • Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel. Toetus makstakse välja alates taotluse esitamise kuust, sellepärast tuleks taotlus esitada semestri esimesel kuul –  septembris või veebruaris.

Vajaduspõhist õppetoetust saab üliõpilane:

  • kes õpib täiskoormusega ja täidab õppekava nõudeid 75% ulatuses, kusjuures õppe mahu arvestus on semestrite lõikes kumulatiivne. Esimesel semestril õppetoetuse taotlemisel on piisav ainult täiskoormuse nõude täitmine;
  • kelle perekonna kuusissetulek ühe pereliikme kohta on kuni 468 eurot (alates 01.01.2019).

Kuni 24-aastase tudengi perekonnaks on tema vanemad ning alaealised õed, vennad, poolõed ja -vennad ka sel juhul, kui rahvastikuregistris on tudengi elukoha aadress märgitud perekonnaliikmetest eraldi. Tudengi pereliikmeteks loetakse samuti kuni 24-aastased õed-vennad, kes omandavad üldkeskharidust statsionaarses õppes ning kutse- või kõrgharidust täiskoormusega nominaalaja piires.Tudengi pereliikmeteks ei loeta tema vanema uut elukaaslast ning tolle lapsi, olenemata sellest, et rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressiandmed ühtivad.

Kuni 24-aastane tudeng, kes on abielus, lapsevanem või lapse hooldaja, moodustab iseseisva perekonna. Näiteks 22-aastane tudengist lapsevanem, kes elab küll oma vanematega koos ühel aadressil, moodustab sellegipoolest koos oma lapsega iseseisva perekonna.

25aastane ja vanem tudeng on eraldi perekond ning õppetoetuse taotlemisel oma vanemate sissetulekust enam ei sõltu.

Kui üliõpilane on kuni täisealiseks saamiseni olnud suunatud asenduskoduteenusele või perekonnas hooldamisele või talle on määratud eestkostja kuni täisealiseks saamiseni ning ta on esitanud seda tõendavad dokumendid, ei loeta tema perekonnaliikmete hulka tema vanemaid, õdesid, vendi, poolõdesid ja poolvendi.

NB! Tudeng, kes on akadeemilisel õppepuhkusel, õppetoetust taotleda ei saa.

Selgitus: kui üliõpilane läheb akadeemilisele puhkusele toetuse saamise jooksval kuul enne 7.  tööpäeva, siis jooksva kuu eest toetust ei saa, kui läheb peale 7. tööpäeva, saab toetust ka jooksva kuu eest. Kui üliõpilane naaseb akadeemiliselt puhkuselt sel samal semestril, mil taotles õppetoetust, jätkatakse maksmist automaatselt puhkuse lõppemise kuule järgneval kuul. Tulles puhkuselt õppetoetuse saamise semestrile järgneval semestril, tuleb esitada uus taotlus.

Toetuse suurus

Üliõpilase keskmine sissetulek pereliikme kohta

kuni 107,25 eurot

107,26-214,51  eurot

214,52-429 eurot

Õppetoetuse suurus

220 eurot

135 eurot

75    eurot

  •  Perekonna keskmine sissetulek arvutatakse õppetoetuse taotlemise õppeaastale eelnenud kalendriaasta tulumaksuga maksustatava tulu alusel (Tulumaksuseaduse § 12 alusel). See on  tulu, mida pereliikmed tuludeklaratsioonis deklareerivad (palgatulu, mitteriiklikud stipendiumid ja toetused, pensionid, ettevõtlustulu jne). Keskmise sissetuleku arvutamine toimub kord aastas (samal ajal, kui toimub tuludeklaratsiooni esitamine).
  • 2018/2019. õppeaastal võetakse aluseks 2017. aasta andmed.

Toetuse taotlemine

  • Taotlus tuleb esitada riigiportaalis www.eesti.ee https://www.eesti.ee/est/teenused/kodanik/haridus_ja_teadus/vajaduspohise_oppetoetuse_taotlus(sisenedes ID-kaardi, Mobiil ID või panga kaudu).
  • Taotlusi saab esitada kogu semestri vältel.
  • Tudengi perekonnaliikmete ja nende sissetulekute andmed hangib riigiportaal automaatselt Rahvastikuregistri ning Maksukohustuslaste registrist. Õpingutega seotud andmed pärinevad Eesti Hariduse Infosüsteemist.
  • Kui tudeng leiab, et riigiportaalis puuduvad tema perekonnaliikmete ja nende sissetulekute kohta asjakohased andmed, saab ta vastavaid dokumente sinna ise juurde lisada.
  • Kui tudeng leiab, et riigiportaalis on viga seoses tema läbitud õppemahuga, peab ta kontakteeruma oma õppeasutusega. Kui õppekoormus ja -maht ei vasta taotlemise tingimustele, ei ole võimalik taotlust esitada.
  • Õppetulemused (järelvastamised, kordussooritused), mis on saadud pärast semestri lõppu, kinnitatakse ÕISis ja andmed edastatakse EHISesse veebruari (septembri) lõpul.

Toetuse laekumine

  • Taotluse esitamise kuul (septembris või veebruaris) makstakse toetus välja 7 päeva pärast taotluse rahuldamist.
  • Kui tudeng esitab õppetoetuse taotluse kuu viimastel päevadel, hiljem kui 7 tööpäeva enne kuu lõppu  (7 tööpäeva on vajalik makse sooritamiseks), siis makstakse taotluse kuu toetus talle välja järgmisel kuul koos jooksva kuu toetusega.
    Näide: tudeng esitab taotluse 29. septembril, septembrikuu toetussumma makstakse välja oktoobrikuu 7. tööpäeval koos oktoobrikuu toetusega.
  • Semestri teistel kuudel makstakse toetust iga kuu esimese 7 tööpäeva jooksul.
  • Kui tudeng on lisanud taotluskeskkonnas täiendavaid dokumente, pikeneb dokumentide menetluse tõttu toetuse väljamaksmine maksimaalselt 10 päeva.
  • Toetus kantakse tudengi pangakontole, mille numbri ta riigiportaali sisestab.

Vajaduspõhist õppetoetust saab taotleda riigiportaalis eesti.ee:

  • õppetoetuse taotleja vastavust õppetoetuse määramise tingimustele kontrollitakse Eesti Hariduse Infosüsteemi (EHIS), Rahvastikuregistri ning Maksukohustuslaste registri andmete põhjal;
  •  kõik taotluses nõutavad dokumendid tuleb esitada riigiportaalis eesti.ee asuvalt taotluse vormilt;
  • kui üliõpilane taotlemist alustab tuleb esmalt ette leht ÕPPIMISE ANDMETEGA, kui üliõpilane õpib täiskoormusega (esimesel semestril) ning järgnevatel taotlemise kordadel on algavaks semestriks täitnud vajaliku õppemahu, on tal võimalik alustada taotlemisega;
  • kui õppeasutus ei ole andmeid uuendanud või üliõpilane ei täida taotlemiseks vajalikke tingimusi, siis taotlemisega edasi minna ei saa;
  • edasi avaneb leht perekonnaliikmete andmetega (süsteem leiab vastavast registrist ise andmed), kus saab vajadusel andmeid juurde lisada (peab teadma nime, sünniaega ja sugulusastet) ning perekonnaliikmete andmeid tõendavaid dokumente üles laadida;
  • edasi näitab süsteem üliõpilasega seotud perekonnaliikmeid, kelle sissetulekut arvestatakse keskmise sissetuleku arvestamisel;
  • vajadusel saab üliõpilane lisada perekonnaliikmena arvesse mineva isiku eelmise aasta sissetuleku summa ja seda vastava dokumendiga tõendada;
  • eelmiste andmete põhjal kuvatakse toetuse summa suurus (kiiresti toimub see juhul, kui kasutatakse süsteemi poolt genereeritud andmeid, lisatud andmete puhul toimub kontroll);
  • üliõpilane lisab lõpuks oma nime, pangakonto numbri ja oma kontaktandmed;
  • seejärel antakse teada, millal raha laekub (tavamenetlus toimub 7 tööpäeva jooksul).

Kui varem sai elukohatõendi kätte eesti.ee kodulehelt Rahvastikuregistri alt, siis nüüd on võimalik elukohatõendit alla laadida PDF kujul selle teenuse abil:  https://www.eesti.ee/est/perekond_1/isikkodanik. Paberil tõendit saab küsida oma kodukoha linna- või vallavalitsusest.

Täiendav info
Haridus- ja Teadusministeeriumi kodulehekülg

Riiklikult reguleerib õppetoetusi ja õppelaenu seadus (https://www.riigiteataja.ee/akt/104122014009?leiaKehtiv).