Tuutorlus 2018-06-21T08:28:14+00:00

Tuutorlus

Tuutorlus ehk tuutornõustamine on kaas(üli)õpilaste nõustamine mitteformaalses keskkonnas.

Tuutorlus on õppimise protsess, kus subjektideks on nii tuutor kui õppija ning kus tuutorid võivad olla abivajajatele eeskujuks (Ottewill 2001).

Tuutoritel on erinevates riikides ja institutsioonides sarnased ülesanded. Eesti ülikoolides on ka palgalisi ülikoolitöötajad (USA ülikoolide näitel), kes tegelevad ainult tuutornõustamisega (Vail 2005).

Tuutor on esmakursuslase sõber – II kursuse (üli)õpilane, kellelt võib küsida kõike, mis puudutab õpinguid meie koolis.
Tuutori tegevuse eesmärgid on:
• suurendada õppija/esmakursuslase eneseusku ning pakkuda talle tuge ja julgustust (näit aitab tuutor kooliga kohaneda ja jooksvate küsimustega toime tulla; tutvustab õppetööalase teabe hankimise võimalusi; on abiks õppematerjali lahtimõtestamisel, akadeemilise tulemuslikkuse küsimustes, esimese semestri õpingute planeerimisel, eksamite sooritamisega seonduvas, ainepunktide normatiivide selgitamisel; õppeinfosüsteemi kasutamisel; akadeemilise puhkuse soovi korral, õppelaenuga seonduvas; erialaseid liste ja veebilehti soovitades jne).
• tutvustada vaba aja sisustamise võimalusi koolis, olla abiks teabe hankimisel (üli)õpilaselu puudutavate ürituste kohta mujal kõrgkoolides.
• vahendada isiklikke kogemusi (näit. tutvustada üliõpilaste õigusi; anda nõu, mida peaks I kursusel erialast lähtuvalt valima; olla abiks optimaalse koormuse valimisel; kogemuste põhjal kommenteerida tunniplaanide ja õppekavade toimimist).
Iga (üli)õpilane võib võtta ühendust II või III kursuse tuutortega, kes on vajaduse korral valmis pöörduma abi saamiseks kas õppetooli/lektorite, rühmajuhatajate, õppeosakonna töötajate, kooli töötajate, karjääri- ja psühholoogilise nõustaja või (üli)õpilasesinduse poole. Üldisemat laadi küsimustes (näit õppekorralduseeskiri, kaitseväe-teenistuse seadus, õppelaen jms) saab tuutor konsulteerida vastava valdkonna spetsialistidega.
Tuutori ülesanne on:
• olla toetaja, nõuandja;
• õige teabe jagamine (vastutab antava teabe eest);
• aidata kooliga/õppetööga seonduvaid probleeme lahendada;
• küsimustele vastuseid otsida;
• olla kättesaadav;
• tuutortegevust järjepidevalt jätkata.
Tuutor ei vastuta:
• (üli)õpilase eraelu probleemide lahendamise eest;
• esmakursuslaste õppeedukuse/õpitulemuste eest;
• teabe väärkasutamise eest (kui keegi tudengitest kasutab nõuandeid kurjasti ja omakasupüüdlikult);
• (üli)õpilasürituste korraldamise eest;
• õppija passiivsuse eest oma õpiprobleemide lahendamisel.
Esimene inimene, kelle poole saab esmakursuslane oma murega pöörduda, on TUUTOR!
Teavet leiad G-õppehoone tuutorluse stendilt (välisukse vastas).

Et saada tuutoriks, tuleb:

  • osaleda põhikoolitusel, teemaseminaridel, supervisioonil;
  • läbida tuutorpraktika (tuutorite poolt korraldatud tunnid/üritused, nõustamine);
  • tuutortunnistuse saamiseks läbida koolitus ja praktika ning kaitsta õpimapp/praktikamapp II kursusel (3 EAP).

Tuutor jätkab oma rolli ka III kursusel, olles abiks uutele, II kursuse tuutoritele.