//Sotsiaaltöö rahvusvaheline nädal Mõdrikul
Sotsiaaltöö rahvusvaheline nädal Mõdrikul 2018-06-11T17:13:03+00:00

Sotsiaaltöö rahvusvaheline nädal Mõdrikul

13.–17. märtsini toimus Lääne-Viru Rakenduskõrgkoolis (LVRKK) sotsiaaltöö rahvusvaheline nädal, mille raames sai kuulata põnevaid loenguid ning osaleda sotsiaalvaldkonna uudseid praktikaid tutvustavates õpitubades. Lektoriteks olid õppejõud Läti, Leedu, Soome ja Hollandi partnerkõrgkoolidest. Töötubades osalesid LVRKK sotsiaaltöö ning teiste erialade tudengid, samuti partnerkõrgkoolide üliõpilased ja valdkonna spetsialistid maakonnast. Ühtlasi tähistati rahvusvahelise nädalaga Lääne-Virumaal sotsiaaltöö eriala õpetamise 25. aastapäeva. Rahvusvahelisest sotsiaaltöö päevast ajendatuna oli nädala motoks „Toetame kestlikke kogukondi ja säästvat looduskasutust.“

Esmakordselt osalesid rahvusvahelisel nädalal Ted Willemsen ja Johan Brokken, Hollandi Stendeni kõrgkooli treenerid, kelle töötubade sari “Active learning as a creative method” pälvis üliõpilastelt suurt tähelepanu ja sai positiivset tagasisidet.

Aktiivope_TWillemsen_JBrokken

Aktiivõppe töötoa juhendajad Stendeni Ülikooli lektorid-treenerid Johan Brokken ja Ted Willemsen panid suurt rõhku rollimängudele ja detailide märkamisele.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Põhjalikku käsitlemist leidsid töötoas treeneri oskused ja omadused, rollimängude kasutamine, treenimise protsess tervikuna – selgeks sai, miks on oluline kaasata õppimisse näitleja.

Tavapäratult palju kasutasid lektorid kordusi: olukordi mängiti läbi mitu korda, et saavutada parim tulemus. Üliõpilastele esialgu harjumatu praktika andis aga sotsiaaltöös olulise taipamise – iga detail on oluline, mõjutab kogu protsessi ja selle tulemust. Juhtumite lahendamise käigus arendati rollimängude kaudu intervjueerimisoskust, küsimuste esitamise tehnikat ja ka seda, kuidas tulla toime keerulise kliendi ning valulike situatsioonidega. Tähelepanu oskuslikule kasutamisele panid lektorid protsessis väga palju rõhku. Töötoas osalenud õppijad ja õppejõud said väärtuslikke kogemusi ja uusi oskusi, mida sotsiaaltöös rakendada.

Läti ülikooli P. Stradinsi nimelise meditsiinikolledži õppejõud Aiga Grauduma käsitles oma ettekandes, milliste vahenditega saab luua rahustava, kuid samas arendava ja teraapilise keskkonna puuetega inimestele või eakatele. Multisensoorne ehk meelte kaudu toimiv keskkond mõjub inimesele lõõgastavalt. Multisensoorne stimulatsioon, see tähendab nägemise, kuulmise, puute-, maitse- ja haistmismeele arendamine ja niinimetatud tunnetustuba, on levinud raskete puuetega laste ja täiskasvanute teraapias. Selline tuba võimaldab nii aktiveerivaid kui ka meelelisi kogemusi. Tänapäeval pööratakse ühe rehabilitatsioonivõimalusena tähelepanu meeli rahustavate keskkondade nagu tunnetustoad ja sensoorsed aiad, loomisele töös dementsuse sündroomiga eakatega.

Snoezelen’i teraapiameetodi lõid 1970. aastatel Hollandi terapeudid Jan Hulsegge ja Ad Verheul, kelle eesmärk oli arendada intellektipuudega inimeste tunnetust ja kogemusi maailmast meelte kaudu. Nende praktika näitas, et seda võimaldab rahustav multisensoorne ruum. Nad soovisid parendada arengupuudega inimeste heaolu keskkonnateraapia abil. Sõna snoezelen on tuletatud kahest hollandikeelsest sõnast: snuffelen – otsima ja uurima, doezelen – lõõgastuma.

Lõõgastumises soovitakse saavutada une ja ärkveloleku vaheline seisund. Teraapiat saab kasutada olenevalt eesmärgist neljas valdkonnas: rahustamine, lõõgastumine; stimuleerimine (mälu, kujutlus, tähelepanu, mõtlemine jm); arendamine; ravi, teraapia.

Multisensoorne keskkond ja esemed rahustavad valguse, värvuse, muusika, helide, lõõgastavate lõhnade ja puudutuse kaudu. Ruum tekitab turvalisuse, seal on pehme vaip, padjad, tekid, istmed, näiteks vesivoodi. Võib kasutada laavalampe, seinaprojektsioonideks looduspilte ja muud. Seintel on mitmesugusest materjalist ja erineva struktuuriga kombatavad paneelid. Puudutada võib mõnusast materjalist, lõhnavaid, heli tekitavaid väikevahendeid, näiteks palle, kuupe, massaaživahendeid.

Eakaid rahustab just naturaalsete materjalide puudutamine. Katsuda võib villast riiet, pehmet patja, siledat kivi, lambanahka. Rahustavalt mõjub kassikese paitamine. Oluline on kuulda eelnevat elu saatnud muusikat, loodushelisid või leida äratundmisrõõmu vanadest asjadest. Multisensoorse aia juurde kuuluvad erineva pinnakattega teerajad, pingid puhkamiseks, marjapõõsad, lilled, maitsetaimed, veevulin, linnulaul ja tuule tehtud pai.

Multisensoorne_tuba_Imastu_KKs

Multisensoorne teraapiatuba Imastu Kool-kodus

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Tartu Ülikooli lektori ja doktorandi Dagmar Narussoni ettekanne käsitles mõtteid, kuidas saavad omavahel koostööd teha ökokogukondade, üleminekukogukondade (lähtub põhimõttest, et ressursid on piiratud) ja sotsiaalvaldkonna töötajad, kes väärtustavad sotsiaalset, kultuurilist, ökoloogilist ja majanduslikku jätkusuutlikkust. Kaasavama ühiskonna saavutamiseks tuleb leida koostöövõimalusi erinevate valdkondade esindajate vahel. Jätkusuutlikus ühiskonnas edendatakse haavataval positsioonil olevate inimeste sotsiaalset kaasatust. Olenevalt sihtgrupist on kaasamiseks mitmesuguseid võimalusi alates loomateraapiast kuni ühise puude istutamise ning metsa eest hoolitsemiseni. Et muuta  olemasolevat keskkonda paremaks, tuleb uurida, millised lahendused aitavad ebasoodsast olukorrast välja ja need ellu viia.

Lektor Ina Viksnina Läti P.Stradinsi Meditsiini Kõrgkoolist jagas ergonoomika õpitoas praktilisi näpunäiteid patsiendi teisaldamise ning säästlike töövõtete kohta. Tänapäeval on nii hooldajale kui patsiendile suureks abiks mitmesugused tehnilised abivahendid, mis oskuslikul kasutamisel lihtsustavad töö tegemist ja patsiendi asendi muutmist.

ergonoomika_opituba

Ergonoomika töötoas õppisid tudengid lektor Ina Viksnina juhendamisel kasutama ergonoomilisi abivahendeid.

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Outi Arvola, Turu rakenduskõrgkooli õppejõud ja doktorant, keskendus töötoas mitmekultuuriliste perede laste mitmekülgse toetamise vajadusele. Tuginedes uuringutele ja statistikale tõi Arvola välja nii sarnasusi kui ka erinevusi Soome ja muu kultuuritaustaga laste sotsiaalsetes oskustes ning alushariduslikus kasvatuses.

Väga oluline on õpetada teisest kultuuriruumist pärinevaid lapsi mõistma põhikultuuri taustsüsteemi ja toetada nende keeleõpet. Nii luuakse immigrantidest lastele sobivad eeldused kohaneda sujuvalt teises ühiskonnas. Töö immigrantidega muutub Eesti ühiskonnas üha aktuaalsemaks, mistõttu kuluvad naaberriikidest saadud teadmised ja kogemused marjaks ära.

Loengutevahelisel päeval osalesid külalised ringkäigul Rakvere kodutute varjupaigas, Lääne-Virumaal Imastu Koolkodus ja Porkuni Koolis, samuti osalesid öömatkal kogenud loodusgiidi juhendamisel. Partnerkõrgkoolide üliõpilased tutvusid LVRKK üliõpilasesinduse tegevusega ning veetsid koos aega bowlingut mängides.

Koostöö rahvusvahelisel nädalal osalenud partnerkõrgkoolidega jätkub nii üliõpilaste õpirände kui akadeemilise arendustöö näol, mis kindlasti aitab jõudsalt kaasa LVRKK rahvusvahelistumisele.

Ülevaate rahvusvahelisest nädalast koostas
KAIE KRANICH
töökeskkonna õppejõud
kaie.kranich@lvrkk.ee
3295973